Itaalia (sept - okt 2022 Salerno/Maiori)
19.oktoober. Loodus teatavasti tühja kohta ei salli.
Jõudsid vaid ühed sõbrad lahkuda kui juba olid naabrid platsis. Ses mõttes ühte ma teile ütlen - valige naabreid hoolega, mõned neist ei kavatsegi teid enam rahule jätta.
Kuna aga Itaalia oma muretus suvatsemises segas muudkui nende praamisõidu plaane saarelt mandrile, siis Amalfi rannikule jõudsid nad alles eile. Ja kuigi meie olime juba sisimas valmis tagasi Toskaanasse sõitma, siis sõpruse märgiks otsustasime end siiski veel kaheks päevaks sadamalinna Salernosse jätta. Viga. Või noh, linnal endal pole sugugi viga. Kena pikk promenaad, mōnus väike rand, kaubandustänavad, vanalinn. Lõunamaine suurlinn nagu lõunamaine suurlinn ikka. Aga. Kui kuradi villand mul on nendest pimedatest, külmadest ja haisvatest korteritest!!! Iga kord kolides hoia hinge kinni, et kui hulluks saab seekord minna ja siis selgub, et saab... Aga kuna nad teevad väidetavalt oma parima, siis midagi rohkemat ei saagi ju ühelt inimhingelt nõuda. Kui, siis ehk vaid aknaid ja valgust ja soojust ja pehmeid palja jalaga astutavaid pōrandaid, tubade tuulutamist, kütmist või mis iganes seda kopitushaisu aitaks vähendada. Need seinakontaktides huugavad lõhnastajad teevad asja kordades hullemaks. Haisu juba teise haisuga ei peida.
Seda mõnusam oli võtta suund taas mäeserval vonklevale teele ning nautida viimast korda Amalfi ranniku ilu. Aga kuna ilule lisaks võiks asjas ka sisu olla, siis päeva sisustamise eest hoolitses tubli naabripere Tallinnast.
"Laud" oli meie kohale jõudmise ajaks juba kaetud, ega's siis muud kui Muhu-tekk maha ja nautima. Päike kõrvetas täna kohe eriti ning vesi tundus juba eile soojem kui varasematel nädalatel. Sellist pikka, terve päeva kestvat päikesevanni ja raviva soolase vee kombinatsiooni polegi meil tõttöelda selle pooleteise kuu jooksul veel olnud. Võib-olla rohkem ei tulegi.
Ikka ütlemata tore on aeg-ajalt teisi "venelasi" kohata, lakkamatult laterdada ning kodumaa kõmu kuulata. Tekkis selline suvise Eesti rannapäeva tunne. Alles tagasiteel Salernosse tuli meelde, kus me päriselt oleme.
Täna siin, homme seal.